Brasiilia on üks neljast kuumast investeerimisregioonist, millele Goldman Sacshi varahaldusüksuse juht Jim O’Neill pani 2001. aastal nimeks BRIC (Brasiilia, Venemaa, India Hiina ingliskeelsete nimetuste järgi). Sel aastal on Brasiilia majandus küll jahtunud, aga pikemas perioodis jääb Brasiilia väljavaade investeerimisregioonina endiselt päikeseliseks. Üha kasvav keskklass, tugev pangandussüsteem, stabiilne valitsus, hiiglaslikud loodusressursid ning globaalselt tegutsevad ettevõtted – kõik need tegurid on meelitanud maailma suuruselt seitsmenda majandusega riiki välisinvesteeringuid ning muutnud selle regiooni kasvumootoriks. Kadunud on ajad, mida iseloomustasid majanduslikud ja poliitilised kriisid, hüperinflatsioon ning lokkav korruptsioon, kirjutab investeerimisajakiri Barron’s. Täna toimub Brasiilias debatt selle üle, kas osaleda võlakriisi käes vaevlevate Euroopa riikide abistamisel või mitte.

Nagu öeldud, pole Brasiilias viimasel ajal kõik väga hästi läinud. Keskpanga baasintress, 11,5 protsenti, on üks kõrgemaid maailmas, inflatsioon, 7,3 protsenti on keskpanga soovitud 4,5 protsendist peaaegu kaks korda kõrgem. Septembris langes tööstustoodang augustiga võrreldes kaks protsenti, mis pani mõned analüütikud muretsema, et riik on liikumas kriisi suunas.

Investorid on seda hirmu juba omal nahal tunda saanud – börsiindeks Bovespa on aasta algusega võrreldes langenud 20 protsenti võrrelduna näiteks S&P 500 indeksi 0,35 protsendiga või kasvõi Tallinna börsi 16 protsendiga.

Kui vaadata aga pikemat perioodi, näeme tunduvalt helgemat pilti. Järgneval kolmel aastal peaks Brasiilia SKP kasvama keskmiselt neli protsenti aastas, mis on küll vähem kui eelmistel aastatel, aga arenenud riigid teeb selline majanduskasv endiselt kadedaks. Keskpank, mis erinevalt näiteks Euroopa Keskpangast muretseb rohkem majanduskasvu kui inflatsiooni pärast, on alates augustist hakanud baasintressi alandama ning ei jäta seda ilmselt enne kui intress on alanenud alla 10 protsendi taseme (praegu on reaali baasintress 11,5 protsenti). Intresside alandamine tähendab muuhulgas ka reaali nõrgenemist, mis teeb riigi ekspordi konkurentsivõimelisemaks.

Brasiilia majandus sõltub paljuski riigi suurimast kaubanduspartnerist Hiinast, kuhu eksporditakse riigi loodusvarasid eesotsas nafta ja rauamaagiga. Samal ajal on kasvanud ka sisetarbimine. Ehkki vaesus on endiselt suur, on keskklass jõudsalt kasvama hakanud. Kui 2003. aastal moodustasid kõrg- ja keskklass 45% rahvastikust, siis sel aastal on see kasvanud 66 ja 2014. aastaks 70 protsendini, ennustab Banco Santander.

Suurt rolli riigi tulevase majanduskasvu jaoks mängivad 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused, mis toimuvad erinevates linnades üle maa ning 2016. aastal Rios toimuvad olümpiamängud.

Välisinvesteeringud Brasiiliasse on kasvanud kümne aastaga enam kui kolm korda ning sel aastal võivad need kasvada 60 miljardi dollarini. Suurem osa välisinvesteeringutest on otseinvesteeringud, kuid osa on voolanud riiki ka finantsinvesteeringutena.

Kõige mõttekam oleks Brasiiliasse panustada ostes ettevõtete aktsiad või võlakirju, aga see on kallis ning Eestist pole seda ka võimalik teha. Seetõttu on lihtsamaks võimaluseks osta Brasiilia aktsiad, mis on noteeritud USA aktsiaturgudel. Brasiilia juhtivad aktsiad on naftakompanii Petrobras, mäetööstuskompanii Vale ja Brasiilia suurim karastusjookide tootja AmBev.

Petrobras ja Vale osakaalud on suurimad Brasiilia börsiindeksis Bovespa, mistõttu mõnede analüütikute meelest peegeldab aktsiaindeks Brasiilia majandust vaid osaliselt.

Nende jaoks, kes soovivad Brasiiliasse investeerida laiapõhjalisemalt, võib soovitada börsil noteeritud fonde (ETF). Fondide analüüsifirma Morningstari andmetel on neid üheksa. Kõige suurem neist on iShares MSCI Brazil Index Fund (sümbol EWZ), mis järgib aktsiaindeksit MSCI Brazil.

Morningstari analüütiku Gregg Wolperi meelest on paremaks fondiks BlackRock Latin America (sümbol MDLTX). Fondil on pikk ajalugu ja kogenud valitsejad. BlackRock on maailma suurim varahaldusfirma.

Need, kes soovivad investeerida keskmise suurusega ettevõtetesse, võiksid kaaluda Dreyfus Brazil Equity Fund (sümbol DBZAX). Kaks kõige suurema osakaaluga aktsiat fondis on tööstuskonglomeraat Ultrapar Participacoes (UGP) ja kohalik suurpank Itau. Sobivaks kandidaadiks võiks olla ka Market Vectors Brazil Small-Cap (BRF).

Seoses suurte spordivõistlustega võib sobivaks ETFiks olla EGShares Brazil Infrastructure (BRXX), mille portfellis on 30 ettevõtte aktsiad, nende hulgas ka Vale.

Eraldi Brasiilia võlakirjafondi ei ole, aga Conelius' Emerging Markets fund (PREMX) varadest 16 protsenti on Brasiilia ettevõtete võlakirjad – teiste hulgas ka Ladina-Ameerika suurima ostukeskuste operaatori BR Malls ja Brasiilia suure kaubanduskeskuse General Shopping Brazil võlapaberid.